Tag Archives: httaristu

Kokkuvõte erinevate koolide külastamisest.

Taristuseminar algas kokkusaamisega Pelgulinna Gümnaasiumiga. Väga innustav, palju häid ideid, mida enda koolis rakendada. Mõtted, mis meelde jäid:
• Haridustehnoloog ei pea midagi kellegi eest ära tegema, vaid annab nõu, kuidas teha.
• Turvalisusest- WIFI võrgul peab olema parool, ka õpilastele avatud võrgul.
• Mobiilide kasutamine- QR koodid, tark raamat (raamatu sisekaanel QR koodiga loetab lisamaterjal). Kooliümbruse ohtlike kohtade mobitagging. Jäljetundja. NASA app for android.
• Koolis läbi viia IKT uuring mõtteviisi muutmiseks.
• IT tugiõpilased õpetajate abistamiseks. Alates 5. klassist, igast klassist kuni 3 õpilast. Õpilastele tehakse koolitus.
• Õpetajate harimise toetamine ja soodustamine.
Partners for Learning.

IT kolledži külastus:
Sellest külastusest jäi meelde rohkem tehnilisi lahendusi.
• Blended learning e. põimõpe.
• WIFI- tugijaamad konverentsi jaoks.
• Apple iTV.
• Projektor koos halduslepinguga.
• Teler projektori asemel väikesesse ruumi.
• Veebikaamera + statiiv = isetehtud dokumendikaamera.
• Slaidivahetajad – TRUST.
• Loengute automates salvestuse süsteem echo360 – salvestab plaani järgi, saadab salvestuse ise laiali. Kasutusel viies klassiruumis. Kokku kasutab seda 13 kooli.
• Õppeinfo süsteem sisaldab ka õppejõu materjale.

Tallinna Reaalkool:
• iPadid algklassides. Kasutavad erinevad õpetajad.
• Kõik iPadid ühesuguste appidega.
• Appid lukustada, et ära hoida juhuslikku ära kustutamist.
• Palju loogikaülesandeid.
• Ekise laiaulatuslik kasutamine kogu koolis (õpilaste hinnete kokkuvõtted, õppenõukogu materjalid, muud kooli dokumendid)

GAG:
Hästi palju praktilisi näpunäiteid.
• Ainekesksed arvutitunnid.
• Senteo puldid, kasutatakse põhikooli matemaatikas.
• iPadis videoaabits. iPadid on nummerdatud, et õpilane saaks alati sama võtta.
• Programeerimine algklassides (Drape, MSWLOgo, Kodu, Scratch).
• Haridustehnoloog püstitab igaks aastaks ühe suure eesmärgi, et hoiduda killustumisest.
• Googleapps kasutuselevõtt. Mailiaadress igal õpilasel ja õpetajal.
• Õpikeskkondade mitmekesisus.
• Fotode jaoks FOTKI (suletud ja avatud album).
• Haridustehnoloog tegeleb nendega, kes tahavad tegeleda (ajanappus).
• Õppematerjalide loomine koostöös õpetajatega.

Tallinna Ülikool:
• Õppejõude – 500.
• Mis on e-õpe? Materjalid veebis- see ei ole e-õpe.
• Kes on haridustehnoloog ja mida ta teeb? Kas on sama, mis IT juht? Haridustehnoloogil peaks olema pedagoogiline taust ja õpetamiskogemus.
• Echo 360 kasutamine.
• Koolitused enda õppejõududele ja väljaspoole.
• Multimeedia spetsialist.
• Oma kooli e-õppe strateegia väljatöötamine.

Kokkuvõtteks. Väga värskendav kursus, sai palju ideid, mida praktilises töös kasutada. Oleks soovinud siiski külastada ka ühte kutsekooli.

Taristu- õppimisürituse loomine

Isesiesvaks tööks oli eTwinningu õppimisürituse loomine ja läbiviimine.

Taristuseminar, 4. ülesanne

Ülesanne:

1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.

Väga raske on välja valida midagi, mis mind kõige rohkem on innustanud, kuid siiski püüan seda teha. Võtan endale vabaduse ja toon välja rohkem kui ühe. Minu töös on mind kõige rohkem aidanud kokkusaamised, vestlused Tiigrihüppe koolitajate võrgustikuga. Ükskõik, mis probleem ka ei ole, keegi teab ikka vastust ning on alati valmis aitama.

Kui ma mõtlen õppimiskogemuse peale, siis tooksin välja kõigepealt PBWorks suvekoolid. Mul on siiralt kahju, et neid enam ei korraldata, kuid minul oli võimalus osaleda nendest kahel. Suvekoolid olid virtuaalsed ning esimesel korral osalesin õppijana ning teisel korral mentorina. Imetlesin järjepidevust ning süsteemsust suvekooli korraldamisel. Osalejaid oli üle 1000 ning kõik osalejad said individuaalse tagasisideme ning vajadusel ka abi. Samuti töötas väga hästi õppijate enda võrgustik. Mentorina osaledes sain aru, et sellist üritust saab korraldada ainult väga hea ja pühendunud meeskonnaga.

Teise kogemusena tooksin välja Electronic Village Online koolitused. Kuigi aega napib, osalen nendel koolitustel igal aastal. Ühe koolituskogemuse olen ka põhjalikult dokumenteerinud. See oli Second Life koolitus. Haridustehnoloogina õpin nendel koolitustel nii uusi vahendeid ja meetodeid kuid ka seda, milliseid võtteid kasutavad juhendajad nõustamiseks ja abistamiseks, kuidas nad korraldavad enda tööd ning milline on koolituse ülesehitus.

Ülesanne 2.

2.Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korradama?
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega).

Õpilane ja õpetaja virtuaalses võrgustikus. Kaua aega olin arvamusel, et õpilased ning õpetajad ei peaks olema sõbrad virtuaalses võrgustikus ning võtsin nende sõbrakutseid vastu alles pärast seda, kui nad olid kooli lõpetanud. siiski muutsin enda arvamust ning arvan, et õpilased ja õpetajad võivad edukalt koos eksisteerida ja toimetada virtuaalses võrgustikus. Selleks on mitu põhjust. Kui me jätame õpilased üksi toimetama, siis ei ole neil kuskilt võtta positiivset eeskuju, kuidas toimida. Teadliku inimesena ei postita ma midagi sellist, mida minu õpilased ei tohiks näha. Samuti saan vajadusel sotsiaalvõrgustiku kaudu anda õpilastele märku, kui nad eksivad hea tava vastu. Sotsiaalne võrgustik võib olla ka õpikogukond, kus õpilased üksteiselt abi saavad. Selline koostöö arendab õppijates koostöös õppimise oskust.

Laste tööde jagamisest- seda ma kindlasti ei tee ilma õpilastelt nõusolekku küsimast. Kui õpilane ei ole vastu ning antud töö iseloomustab teda positiivselt, siis võib jagada. Ka klassiruumis küsin ma alati luba, kui soovin mõnda väga head tööd ette lugeda/ näidata. Juhul kui õpilane ei anna luba, ei tee ma seda.

HT taristu – kolmas koduülesanne

Alustuseks pisike pilguheit GAGi külastusest. Külaskäik oli igati meeldiv, tore on vaadata enda tööst innustunud inimest. Muljet avaldab Ingridi süsteemsus. Nipi, et endale tuleb õppeaasta eesmärk seada, et pisiülesannete sisse ära ei eksi olen talt juba eelmine aasta üle võtnud. Oli mõnuslat motiveeriv kohtumine.

Nüüd siis ülesande juurde.

Arutleda teemal ja tuua näiteid oma tegevusest või siis oma põhimõtetest (kui tööle asuksite HT-na).
  • Mis juhtub siis kui kooli/asutusse satub uus tehnika, kuidas kompetentse edastatakse ühelt inimeselt teisele? Ehk kuidas kõik kolleegid saavad teada kuidas vidin töötab ja milleks see neile kasulik on jne.
  • Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)
  • Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?
  • Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?
  • Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?
  • Kas ja kuidas analüüsite(analüüsiksite) taristu kasutust?

Kui kooli satub uus tehnika, siis olen toiminud mitmel moel. Tutvustan uut vahendit kõigepealt õpetajate listis ja kutsun õpetajaid uut asja uurima. Kui vahendil on kindel sihtrühm, siis lähen ise nende õpetajate juurde ning uurime koos, teeme ajurünnaku, kuidas konkreetset asja kasutada. Mõned õpetajad eelistavad, et arutleme kahekesi koos ja proovime läbi võimalikud variandid. Kui vahend on suunatud kõigile, siis teen koolituse koolitusrühmale. Kindlasti loon ka juhendid, et soovijad saaksid ise uurida.

Motivatsioonist- see on pikaajaline protsess. Kõige paremini õnnestub see, kui leian mõne hea idee vahendi kasutamiseks õppetöös ja demonstreerin seda neile. Selleks piisab ka ainult vahetunnist. Nii käisin ma eelmisel nädalal nutitelefoniga vahetundide ajal õpetajate toas ja näitasin erinevate õppeainete jaoks sobivaid nippe. Õpilastelt sain teada, et nii mõnigi õpetaja läks klassi ja palus mõned appid telefonidesse laadida, et nende kasutamist proovida. Hästi mõjub siisn individuaalne lähenemine stiilis: kuule, ma märkasin, et sa tegid…. tead, ma tean vahendit, mis sinu tööd hõlbustab. Ja kui teised hakkavad kasutama, soovib varsti ka kolleeg seda teha. Olen teinud vahenditega ka nn. otsepakkumisi- küsin inimeselt, kas ta tahaks hakata kasutama nt dokumendikamerat, et tema töö hõlpsamini läheks. Siis arutame jälle koos läbi, mida sellega teha. Kui õpetaja avaldab ise soovi mingit uut asja kasutada ja tal on selle jaoks ideed, siis püüame selle talle ka muretseda (nt. iPad kehalise kasvatuse õpetajale). Õpetjatega on mul vedanud, nad tulevad alati meelsasti koolitustele.

E-keskkondadest on meil kasutusel VIKO, Moodle ja ajaveebid. VIKOt oleme kasutanud juba üle 10 aasta, olime ka tema valmimisprotsessi juures katsetajatena. VIKO juures võlub meid selle lihtsus, on jõukohane ka algklassi õpilastele. Meie õpetajad kasutavad seda aktiivselt. Sellel aastal alustasime gümnaasiumis üleminekut Moodle’le. Selle juurutamine võtab veidi aega, kuid on juba õpetajaid, kes tunnevad huvi Moodle laiema kasutamise vastu. Ajaveebe kasutame enda e- ja i-kursuste jaoks. Osades ainetes on ka toetavad Facebook grupid, seda õpilaste initsiatiivil. Nähes, et õpetajad kasutavad neid keskkondi aktiivselt, olen praegu meie valikuga rahul. E-keskkondade ja taristu kasutamist püüan jõudumööda analüüsida. VIKO puhul näen, kui aktiivne kasutaja on õpetaja, kui palju kursusi loonud, sisu kahjuks ei näe. Kuid mulle tundub, et kui õpetajad vabatahtlikult kasutavad seda, siis on sellest neile mingi kasu. Taristu analüüsimiseks kasutan meie broneerimiskalendri statistika võimalust. Sealt saan kokkuvõtte, kes ja mida ning kui palju on kasutanud. Selline analüüs on väga vajalik, et planeerida edaspidiseid investeeringuid.

Enda tööd analüüsin ma pidevalt. Pean täpset arvestust tehtud tööde üle. Nädala lõpus vaatan üle tehtu ning sean tööülesanded järgmise nädala jaoks. Aasta alguses kogusin küsitluse teel õpetajate ootused haridustehnoloogile ning püüan nüüd neid realiseerida. Aasta lõpus kogun ka tagasisideme taristu toimivuse kohta. Ja mõte liigub kogu aeg, kuidas aidata õpetajaid, et nende töö kergem oleks.

HT taristu

Ülesande järgi oli vaja koostada enda kooli taristu skeem ning seda analüüsida.

Taristu skeem näeb välja selline

http://www.mindomo.com/view.htm?m=8b7429ea35d547959a93eb11f58b536b

Üldiselt olen tehnilise varustusega koolis hetkel päris rahul. Arvuteid on piisavalt ning ka kõigile kättesaadavad. Tööd tuleb teha sellega, et olemasolevaid vahendeid otstarbekalt kasutataks ning et and oleksid töökorras. Tehnikaga on alati ka nii, et see vajab uuendamist. Koolitamist vajaksid õpetajad järgmistes küsimustes: Promethean tahvli võimalused (sest need on meie koolis suhteliselt uued), dokumendikaamera lisavõimalused (salvestamine arvutisse), nutitelefonide võimalused erinevates ainetes.

Tehnikat kasutatakse meil päris aktiivselt, multimeediavahendeid saavad ka õpilased laenutada. Selleks, et planeerida kasutamist on olemas elektrooniline broneerimissüsteem, kuhu saab sisse logida VIKO parooliga. Pisut vähe kasutatakse meil praegu Onfinity tahvleid (mobiilsed targad tahvlid). Seda ilmselt selle tõttu, et nende ülesseadmine on natuke tülikas. Praegu on plaanis valida välja potentsiaalsed kasutajad ning nendele eraldi koolitust pakkuda.

Õpikeskkondadest kasutavad kõik õpetajad VIKOt, gümnaasiumile pakume sellest aastast ka Moodle võimalust, praegu käivad õpetajate koolitused. Õpilased kasutavad e-kursuste ning i-kursuste jaoks ajaveebe.

Unistused. Neid ikka on. Soovin koolis rakendada BYOD võimalusi. Praegu olen ise katsetanud enda õpilastega ja sooviksin, et õpetajad kasutaksid ka ära õpilaste nutitelefonide võimalusi. Algklassidega planeerime jaanuarist hakata kasutama tahvelarvuteid, esialgu ühe pilootklassiga. Kui oleks aega, siis täiustaksin meie kooli wiki’t, mis on mõeldud õpetajatele abistava keskkonnana ning materjalide jagamise kohana. Pilveteenused peaksid ka jõudma iga õpetajani ning ka õpilaseni.

Selline mu põgus ülevaade tuli.

Taristu, 1. seminar ja ülesanne

Taristu esimene seminar

Taristu esimesel seminaril võttis meid vastu Birgy Pelgulinna Gümnaasiumis. Saime hea ülevaate koolis toimuvast ja kasutatavatest vahenditest.

Mõned mõtted, mis meelde jäid.

  1. Vastutuse äraandmine: ma ei tee sinu eest midagi ära. See on olnud ka üks minu põhimõtetest- näitan, soovitan kuidas ja millega teha, kuid tegemine jääb ikka inimese enda kanda.
  2. Mobiiltelefonid õppetöös. Ka jälle teema, mis ka ennast kõnetab. Sain juurde ideid, kuidas kasutada lisaks juba järeleproovitule. Eriti meeldis mulle “Targa raamatu” idee.
  3. Google Appsidele üleminek- tasub kaaluda.
  4. Pilootuuringu läbiviimine koolis (Microsoft)- plaanin kasutada.
  5. BYOD

Igatahes hulgaliselt häid ideid ja mõtteid. Suured tänud!

Essee.

1. Mida tähendab HT ja tehnoloogi roll minu jaoks;

2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga;

3. Minu suurim väljakutse HT.

Haridustehnoloogid jõudsid koolidesse alles mõned aastad tagasi ning igas koolis neid veel polegi. Miks on vaja koolis haridustehnolooge ning mis on nende roll?

Mina ise töötan ametlikult haridustehnoloogina alles teist aastat. Pean küll tõdema, et osaliselt täitsin haridustehnoloogi rolli ka juba varem, nõustades ning koolitades õpetajaid. Siis aga otsustasin loobuda osadest tundidest ning võtta see töö ametlikult vastu. Mis on minu tööülesanded haridustehnoloogina? Haridustehnoloogi ametijuhend ütleb järgmist.

Haridustehnoloogi põhiülesanded on:

▪   Juhtida kooli e-õppe korraldamist, arendamist, koordineerimist

▪   Koguda informatsiooni e-õppe korralduse ning võimaluste kohta haridusasutustes

▪   IKT alase info levitamine ning e-õppe võimaluste tutvustamine õpetajatele ja õpilastele.

▪   Vastavasisuliste konsultatsioonide ning koolituste ja seminaride korraldamine.

▪   Õpetajate nõustamine ning tehnilise toe pakkumine õpiobjektide koostamisel, tundide läbiviimisel arvutiklassis, e-kursuste loomisel ja koolituste korraldamisel.

▪   Erinevate õpikeskkondade ja õpiprogrammide tutvustamine õpetajatele, nende kasutamise juurutamine ja õpetajate koolitamine.

▪   IKT-alaste koostöö- ja arendusprojektide algatamine ja koordineerimine

▪   Koordineerida õpetajate IKT-alast täiendkoolitust.

▪   Tutvustada aineõpetajatele ainealast õpitarkvara ja kaasaegseid õppemeetodeid.

▪   Korraldada kooli kodulehekülje materjalide kogumist, süstematiseerimist ning avaldamist.

Vaadates nendele ülesannetele pean tõdema, et kõige rohkem aega kulub tavaliselt õpetajate nõustamisele ja koolitamisele. Samas läheb ka palju aega õpikeskkondade haldamise ja uute vahendite tutvustamise peale. Olen püüdnud enda jaoks seada aasta eesmärgid. Sellel aastal on eesmärgiks uurimiskursuse juurutamine ning sellega seose Moodle kasutuselevõtt gümnaasiumi astmes. Nii kulub päris palju aega juhentite loomisele ning uurimiskursuse süsteemi väljatöötamisele.

Sellega, kuidas tehnika töötab ma üldiselt tegelema ei pea. Loomulikult proovin aidata, kui näiteks projektor arvutiga ei ühildu, sülearvuti WIFIsse ei lähe või tark tahvel ei käivitu. Keerulisemad probleemid lahendab IT tugi. Minu ülesandeks on aga uurida, kuidas koolis olevaid vahendeid õppetööks kasutada. Arvan, et haridustehnoloogi rolliks on olla vahelüli tehnika ja õpetaja/õpilase vahel. Haridustehnoloog on inimene, kes suunab neid olemasolevaid vahendeid arukalt kasutama, abistab pedagoogiliste nõuannetga. Selle pärast pean väga tähtsaks, et haridustehnoloogil oleks ka õpetamiskogemus ja oleks ka enda päris õpilased, kellega saab tunnis erinevaid asju proovida.

Haridustehnoloogi üheks ülesandeks on ka kooli IKT arengukava loomine ning selle elluviimine. On vaja otsustada, mis suunas kool liigub, milliseid vahendeid on selleks vaja ning milliseid vahendeid hakata tulevikus kasutama. Eelmisel aastal otsustasime muretseda kooli nutitelefonid, sellel aastal plaanime tahvelarvuteid kasutama hakata. Samuti tuleb silm peal hoida ka juba olemasolevatel vahenditel, et need niisama ei seisaks ning ikka kasutust leiaksid. Ja kui ongi näha, et mingit tehnilist vahendit ei kasutata või kasutatakse ebaotstarbekalt, saab haridustehnoloog siin ideid välja pakkuda.

Minu suurim edu-elamus? Sellist suurt edu-elamust on väga raske välja pakkuda. Töö iseloom on selline, et see koosnebki pisikestest juppidest, mis annavad kokku terviku. Arvan, et eduelamuseks ongi see, et õpetajad on teadvustanud haridustehnoloogi vajalikkust koolist ning tulevad üha enam nõu küsima. Eelmisel aastal ma pakkusin ise välja võimalikult palju ideid. Sellel aastal aga tulevad õpetajad juba ise uurima, kuidas midagi teha.

Suurim väljakutse? Sellel aastal kindlasti uurimistöö kursuse elluviimine koos sinna juurde kuuluvate koolituste ning Moodle süsteemi väljatöötamisega. Jätkata soovin ka nutitelefonide kasutamisega. Samm-sammult liigun selles suunas, et õpetajad lubaksid õpilastel nutitelefone õpiülesanneteks kasutada.

Lisan siia ka postituse, kus mõtisklesin haridustehnoloogi rolli üle koolis.