Ülesande püstitus on siin.
Alustuseks uurisin, milliseid avatud kursuste võimalusi on. Ise olen aeg-ajalt osalenud Open University kursustel. Need kursused on pigem iseõppijale, sisened kursusele ning läbid materjali. Tihtipeale puudub seal võrgustiku tugi. Keeleõpetajana olen osalenud ka Seeta avatud kursustel. Need kursused on hästi sisukad, neid korraldavad tegevõpetajad ning on tunda tugevat kogukonna tegevust.
Vaatasin läbi ka ülesandes toodud avatud kursuste keskkonnad, et leida enda jaoks sobivaid. P2PU keskkond on paljutõotav. Huvi pakuksid mulle Learning from the world in motion ja Reinventing School.
Wikiversity kursustest osaleksin mobiilse õppe kursusel ning uute interaktiivsete keskkondade kursusel.
Minul kui õpetajal ei ole palju kogemusi avatud kursuste õpetamisel. Olen küll enda õpilaste tarbeks läbi viinud paar blogipõhist kursust, kuid need on olnud pigem katsetused. Mentorina olen kaasa aidanud ühe suure ülemaailmse PBWorks suvekooli läbiviimisel. See oli suurepärane kogemus näha, kuidas juhitakse avatud kursust, kus osales 1500 õpetqajat. Mentorlussüsteem oli väga hästi läbi mõeldud.
Lugemismaterjalist (Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011)) tooksin välja väjakutsed mis tulevad ette avatud kursuste korraldamisel. Kõige suuremaks väljakutseks on kindlasti osalejate kaasamine, e. õpikogukonna toetamine. Mulle isiklikult tundub, et osalejate aktiviseerimine ongi kõige keerulisem probleem. Tuge peaksid pakkuma mitte ainult kursuse loojad, vaid ka osalejad.
Veel üheks väga tähtsaks aspektiks on tagasisideme pakkumine. Kui kursuse osalejate arv väga suur, on kursuse loojal väga raske seda pakkuda. Siin tuleb abiks osalejate kaasamine. Minu eelpool toodud PBWorks suvekooli puhul oli kaasatud vabatahtlikke mentoreid, kes nõustasid osalejaid ning pakkusid ka tagasisidet. Samuti julgustati läbi erinevate ülesannete osalejaid üksteist kommenteerima.
Nõustun antud artiklis toodud väitega, et tuge saab mitte ainult kursuse loojalt, vaid see muutub vastavalt osalejate panusele. Minu jaoks avatud kursuste juures ongi suureks lisaväärtuseks suhtlemine kursusekaaslastega ning sellest kogemusest õppimine.
Järgmisel õppeaastal tahaksin ka proovida teha üks valikkursus avatud kursusena.
Kasutatud kirjandus:
Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. In H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (Eds.), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (pp. 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.
Pingback: Avatud kursuste nädala kokkuvõte | Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud