Juba lõpp

Minu pealkiri iseloomustabki mu tundeid kursuse lõpus. Ühelt poolt kergendus, et kursus, mis nõudis järjepidevat pingutust sai läbi ning teiselt poolt tunne, et oleks võinud veel jätkata.
Käsitletavad teemad olid üldjoontes mulle tuttavad, paljusid vahendeid olin varem kasutanud. Samas meeldis mulle, et sain kokku korjata siit-sealt koolitustelt kokku kogutud killud ning need süsteemi panna.
Blogipõhine õpe üldjoontes sobib mulle, ajaveebi olen pidanud ka varem. Pean siinkohal tõdema, et selline avatud õpe on omajagu distsiplineeriv- lihtsalt ei saa ülejala postitada, kui auditoorium nii suur on.
Vaadates õpilepingule- ma arvan, et põhilistes punktides olin edukas. Sammu suutsin pidada, kuigi mõne teema juures soovisin, et oleks olnud rohkem aega süvenemiseks. Igapäevatöö võtab ju enda aja. Samas tunnen end haridustehnoloogina enesekindlamalt, oman võimalustest laiemat pilti.
Õpilepingus olin pannud üheks enda teemaks mobiilsed tehnoloogiad. Neid me palju ei käsitlenud, aga ilmselt polnud see ka selle kursuse eesmärgiks. Siiski, viimases rühmatöös suutsin selle teema juurde jõuda ja koostöös tuli nii mõnigi hea idee.
Õppimisele aitasid kaasa kokkuvõtted postitustest ning ka kursusekaaslaste kommentaarid.
Rühmatöö kukkus meil hästi välja. Kahju oli vaid sellest, et viimane etapp- paberprototüübi koostamine jäi ära. Oleksin kindlasti soovinud ka seda läbi teha. Oman sellest mingit aimdust- aga proovida tahan ka. Millegipärast usun, et selleks tuleb veel võimalus.
Tänud, Terje ja Hans meeldiva koostöö ja kannatlikkuse eest!

5. nädala ülesanne- ekraaniviisori loomine

Selle nädala ülesanne asub siin.
Ekraaniviisorite loomiseks on olemas mitmeid vahendeid. Mina ise eelistan veebipõhiseid vahendeid nende kasutamisõbralikkuse pärast. Proovinud olen kahte vahendit- Screenr ning Screencast-O-Matic. Nendest vahenditest eelistan viimast, sest see võimaldab luua kuni 15-minutilist salvestust. Salvestuse saab kohe YouTube keskkonda üles laadida. Salvestamiseks ei ole vajadust sisse logida. Logimine on vajalik juhul, kui on soovi ekraaniviisori keskkonnas faili salvestada.
Salvestamine on väga lihtne- tuleb avada Screencast-O-Matic’u lehekülg, klõpsata Start Recording, määrata ära salvestusväli ning alustada salvestust. Salvestuse jooksul on võimalik paus teha. Pärast salvestuse lõppu pakutakse kohe võimalust salvestus YouTube’i üles laadida.
Siin on kaks näidet minu töödest

Ekraaniviisorite tegemiseks on ka palju arvutitesse laetavaid vahendeid. Jing’iga oli mul kurb kogemus. Ta kippus mul arvutit kinni jooksutama. Veel proovisin GoView vahendit. Selle eeliseks on võimalus pärast lindistamist videot ka redigeerida.

Lõpetuseks ka väike alternatiiv print screen’ile ja Paintile http://capturefullpage.com/

Mis on teadmusjuhtimine?

Mis on teadmusjuhtimine?
Proovisin kõigepealt endale selgeks teha terminid. Õigekeelsussõnaraamat andis järgmised selgitused sõnadele teadmus ja informatsioon.
Teadmus- teadmised millegi kohta (kogumina) (ÕS 2006)
Info – informatsioon, teave, lähem info toimunu kohta (ÕS 2006)
Teadmusjuhtiminsega oli asi juba keerulisem. Seda terminit on küll püütud defineerida paljude inimeste poolt, kuid pole ühtset selgitust.
Erinevatest definitsioonidest oli minu jaoks kõige loogilisem Harry Scarborough poolt pakutud definitsioon, kus on välja toodud teadmusjuhtimises tähtsate märksõnadena koostöö ning teadmuse kasutamine organisatsioonis õppimise ja arengu toetamiseks.

Teadmusjuhtimine on suhteliselt noor mõiste, mis võeti kasutusele 1980. aastate teisel poolel Karl Wiigi poolt. 1990. aastatel hakkas see mõiste juba laiemalt levima. Teadmusjuhtimist on tihtipeale peetud ärikonsultantide ideeks asendada infojuhtimise mõistet. Kuid Prusak (2001) väidab, et teadmusjuhtimine on tulenenud praktilisest vajadusest, mille on esile kutsunud meie ühiskonnas toimuvad muudatused- arvutitehnoloogia hüppeline areng globaliseerumine ning teadmuspõhiste organisatsioonide tekkimine. Teadmuspõhiseid organisatsioone iseloomustab kohanemisvõime nende muudatustega ning õppimisvõime.
Nii on teadmusjuhtimisest kujunenud strateegia, mis loob tingimused teadmuse loomiseks, jagamiseks ning rakendamiseks, saealhulgas toetades innovatsiooni. Teadmusjuhtimine on tihedalt soetud inimestega ning infojuhtimine pigem info kogumise ning talletamisega.
Mulle tundub, et praeguses üha avtumas globaliseeruvas maailmas arenevad sellisel moel nn. praktikakogukonnad, kes loovad ning jagavad teadmust vabatahtlikkuse alusel, toetades liikmete arengut ning innovatsiooni ja loovuse rakendamist nende organisatsioonides.
Teadmusjuhtimise arenguetapid:
1. Esimene etapp on põhiliselt seotud infotehnoloogiaga- pigem info hankimine ning talletamine, teadmiste jagamine infotehnoloogia abil.
2. Teine etapp seostub inimesega, nende kaasamisega. Oluliseks terminiks on õppiv organisatsioon ja põhiliseks probleemiks, kuidas soodustada organisatsiooni arengut õppivaks organisatsiooniks.
3. Kolmandas etapis hakati otsima lahendust, kuidas olemasolevat informatsiooni süstematiseerida nii, et see oleks lihtsalt leitav ning kasutatav. Märksõnadeks- taksonoomia, metaandmed.
4. Neljas etapp- liikumine organisatsioonisisesest informatsioonist organisatsioonivälisele informatsioonile.
Nii kaua, kui on olemas olnud inimene, on inimene otsinud infot. Tänapäeval on infootsinguks piiramatul hulgal võimalusi: raamatukogud, muuseumid, arhiivid, andmebaasid, arvuti jne. Infootsingu protsess hõlmab otsingut, refleksiooni, küsimuste küsimist, kahtlemist, vastuste leidmist.
Infootsingus võiks endale esitada järgmisi küsimusi:
• milline info (keel, vanus, regioon, teaduslik/populaarteaduslik, üldine/konkeetne)
• infopäringu sõnastamine (märksõnad, kirjeldav lause, küsimus)
• infoallikate valimine

Artikkel Wilson, T. D. (2002). The nonsense of ‘knowledge management”.
Antud artiklis annab autor kriitilise ülevaate teadmusjuhtimise põlvnemisest ning alustest konsultatsioonifirmades, mis on tänapäeval arenev trend. Autor väidab, et probleemiks on vahe tegemine teadmuse ning informatsiooni vahel. Konsultatsioonifirmad kasutavad tihti teadmusjuhtimise terminit kirjeldamaks protsesse organisatsioonis, milledel ei ole mingit seost teadmusjuhtimisega. Autor lisab, et on väga tähtis eristada kahte terminit- teadmus ning informatsioon. Kui me seda ei tee, hakatakse neid termineid kasutama kui üksteise sünonüüme ning see tekitab segadust nende terminite mõistmises.
Teadmus, see on see, mida me teame ning see hõlmab selliseid protsesse nagu mõistmine, arusaamine ning õppimine. Õppimine mis toimub nii meie sees (ajus) kui ka teistega suheldes. Teadmisi jagame me sõnumite edastamise kaudu. Sõnumeid saab edastada suuliselt, kirjalikult, graafiliselt, kehakeele abil. Need sõnumid sisaldavad informatsiooni, mis omakorda muudetakse teadmuseks sõnumi saajale läbi mõtlemise, mõistmise ja arusaamise tema enda teadmusstruktuuris. Iga inimese teadmusstruktuurid on temale individuaalselt erinevad, seega need sõnumid on erinevad iga indiviidi jaoks.
Andmed- faktid- informatsioon, asub väljaspool meelt, ning neid saab manipuleerida. Me saame juhtida informatsiooni, infoallikaid, kuid teadmust saab juhtida inimene ise, ning sedagi mitte täiuslikult.Me ise ei tea, mida me teame, sest mingi teave tuleb tihtipeale esile alles siis, kui selleks tekib vajadus.
Artikli autor otsis artikleid, mis sisaldasid pealkirjas terminit teadmusjuhtimine 1981st 2002. aastani. otsingu tulemus näitas, et alates 1997. aastast on hüppelieslt kasvanud selle termini kasutamine ning pidurdunud jälle 2002. aastal. Artiklid, mis olid avaldatud vahemikus 1986 kuni 1996 hõlmasid enamjagu infotehnoloogilisi aspekte. Selle perioodi artiklite analüüsist on ka näha, et termin teadmusjuhtimine polnud ka siis üheselt mõistetav. Sama, infotehnoloogiale orienteeritud trend jätkus ka järgmistel aastatel.
Autor jätkab erinevate ajakirjade analüüsiga ning tõdeb, et termineid teadmus ja informatsioon kasutatakse tihtipeale sünonüümsete terminitena. Sama trend jätkub ka konsultatsioonifirmades. Teadmusjuhtimist mõistetakse erinevalt erinevates firmades ning puudub ühine arusaam.
Miks on teadmusjuhtimine siis kosultatsioonifirmades tihti kasutusel, kui arusaam sellest on nii erinev? Vast sellepärast, et ordanisatsioonide jaoks on sõna informatsioon võrdväärne sõnaga informatsioon. Nii leidsid firmad lahenduse- kasutada sõna teadmusjuhtimine vanast asjast rääkimiseks. Muutunud ei ole asja/ toote olemus, vaid seda lihtsalt nimetatakse uue nimega.
Järelikult, teadmusjuhtimise termini kasutamise hüppeline kasv on tingitud sellest, et selle termini all mõistetakse palju erinevaid asju. Kui palju meie juhime enda teadmust? Kas teadmust saab juhtida? Nende küsimuste juurde tahaks ma tagasi pöörduda kursuse lõpus.
Kasutatud kirjandus:

1.http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Development%20of%20IKM/index.html
2.http://wiki.guruj.net/Holistic!KM+Definition+Evaluation
3.http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/otsingustrateegia.html
4.http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsinguprotsessi%20uurimisest/info_hankimise_ja_otsingualased_uuringud_19001960.html
5.Wilson, T. D. (2002). The nonsense of ‘knowledge management”. Information Research, 8 (1), paper no. 144 [Available athttp://InformationR.net/ir/8-1/paper144.html]

Neljas nädal – helitöötlus

Selle nädala ülesandeks oli uurida iTunes keskkonnas pakutavaid podcaste. Vahemärkusena- podcasti asemel eelistaksin ma kasutada eestikeelset sõna taskuhääling, mis pole aga kahjuks väga laialt levinud sõna.
Mida kasulikku ma sealt leidsin?
Otsisin konkreetse märksõna abil “mobile learning” ning leidsin hea kogu Abilene Christian University poolt loodud episoode. Seal oli häid näiteid ning mõtteid. Tellisin selle ülikooli podcastid.

Teine ülesanne oli praktiline, tutvuda Slideshare keskkonnaga ning luua seal heliga esitlus. Olen juba mitmeid aastaid Slideshare kasutaja, kuid pole kunagi proovinud seal esitlusele heli lisada. Tegin väikese fotoesitluse ning salvastasin Audacity abiga helifaili. Salvestasin helifaili MP3 failina ning laadisin üles enda esitluse juurde. Heli sünkroniseerimise protsess oli üpris lihtne. Selline oli mu töö tulemus. Lihtsalt väike näpuharjutus.

Baden Baden

View another webinar from Meeri Sild

Varem olen ma heliga esitlusi teinud Voicethread keskkonnas, kus heli saab otse slaidi peale lindistada.
Veel leidsin mõni päev tagasi Filelab keskkonna, kus saab veebipõhiselt videot ning helifaili luua. See tundub ka olevat päris hea vahend.

Ideedest stsenaariumini

Ülesande püstitus on siin.

Meie rühma stsenaariumid asuvad ajaveebis.

Õpikekskkondade rühmatöö

Ülesande püstitus

Rühma liikmed: Liina Vaimla, Meeri Sild, Irena Sink
Teema: Viimasel ajal on täheldatud algklasside õpilaste huvi langemist õppimise vastu. Samal ajal on kasvanud nende õpilaste arv, kes omavad nutitelefoni. Eesmärk on luua keskkond, kus õpilased saavad kasutada nutitelefoni õppimiseks ning selle läbi tõsta nende õpimotivatsiooni.
Ajaveeb asub aadressil http://opikeskkonnadiml.blogspot.com/

Tehnoloogiad ja standardid

Ülesande püstitus asub siin.

Selle nädala ülesanne puudutas tehnoloogiaid ja standardeid. Standarditega ma ise eriti kokku puutunud ei ole. Esimest korda tutvusin standarditega siis, kui püüdsin WebCT keskkonda Hot Potatoes harjutusi üles laadida ning pidin selle jaoks neist SCORM pakette salvestama. Ja nii üürikeseks see kokkupuude jäigi.
Veeb 2.0 tehnoloogiad on mulle aga juba tuttavam teema. RSS voogude jälgimiseks olen proovinud kasutada nii iGoogle, Netwibes kui ka Pageflakes’i. Praegusel hetkel olen aga hoopis Google Reader peale üle läinud. Kuigi, kui mul on vaja õpilaste ajaveebe jälgida, kasutan Pageflakes’i. Mulle lihtsalt meeldib, kuidas seal on mugav terve klass ühe lehe peale mahutada.

Ühisjärjehoidja on mul juba aastaid kasutusel olnud. Kasutan Delicious vahendit. Viimasel ajal aga olen hakanud ka kasutama scoop.it vahendit nende artiklite ja veebilehtede talletamiseks, mida hetkel aega lugeda ei ole. Scoop.it pakub ka ise välja artikleid, mis võiksid sobida antud teema juurde. Näiteks on mul olemas selline lehekülg http://www.scoop.it/t/ipad-in-education Huvipakkuvatid kogusid saab ka jälgida. Materjali saab lisada mugava nupukesega brauseril.

Twitterit mulle meeldib kasutada. Mul on Twitteris päris mitu rühma, mille liige ma olen ja kust saab ikka huvitavaid mõtteid. Inglise keele õpetajatele on kolmapäeviti Twitteris temaatiline arutelu. Igaks nädalaks pakutakse teemad välja, hääletades valitakse üks ja siis vesteldakse sellel teemal. Kahjuks ei ole ma viimasel kuul arutelusse ajanappusel jõudnud. Ka olen ma Twitterist saanud vastuseid mitmetele enda küsimustele. Paper.li ajalehte olen proovinud teha. Huvitav on lugeda aktiivsete säutsujate ajalehti.

Mikroformaadid- minu jaoks täiesti uus mõiste. Tasub uurimist.
Kuidas veeb 2.0 vahendeid klassis kasutada? Selle jaoks lisaksin siia toreda lingi Tom Barretti poolt algatatud GoogleDocs esitlustest, kus ta kogub ideid selle kohta, kuidas mitmeid erinevaid vahendeid kasutada. Ideid võivad lisada kõik. Minagi olen sinna üht-teist lisanud. Link on siin.